[1:00]Tere õhtust kallid vaatajad, stardib Luuna TV juubelihooaja viies saade. Millega teie Tallinna Ülikooli liigute? Kas te eelistate pigem bussi või autot? Tudengitele sõbralikum ehk odavam viis on tulla kooli ühistranspordiga või suisa jala. Aga ometi liiguvad paljud üliõpilased ja õppejõud kooli ka autoga ja uskuge või mitte, kuid ülikoolis käib lausa nii jõukaid noori, kes võivad koolis parkimise eest välja käia nädalas lausa 50 eurot. Need, kes käivad koolis autodega, teavad, et parkimise eest tuleb välja käia üsna kopsakas summa. Samas saaks ju parkida kaugemale, kuid kes ei tahaks otse kooli uksest siit Mare maja parklast välja käia tuleb aga poole tunni eest 1 euro ja 25 senti. Miks on inimesed nõus nii suuri summasid parkimise peale kulutama?
[1:54]Ma arvan, et mul läheb kuus 70 euri. Üsna korralik summa, et kas kahju ei hakka või võiks äkki kuskil kaugemal parkida? No põhimõtteliselt võib küll, aga mul on kogu vaja tassida midagi, nii et kui ma nagu tervise peale mõtlen, siis tuleb maksta tervise eest. No kuna ma töötan siin majas, siis ma tegelikult käin siin igapäevaselt. Aga parklas võib-olla üks-kaks korda nädalas. Ja palju selle peale võib kuus minna raha? Väga palju. Võib-olla 30 eurot kuus või 40 isegi mõnikord, kui rohkem käia. Et meil küll on töötajatel võimalus parkida Ülikooli linnakus, aga see on selline võimalus, kus meil on üks parkimiskoht kuue inimese peale, et noh nädalas kord või või maksimum kaks korda sa saad seal parkida, et
[2:46]No umbes 50 nädalast, et see on nagu liiga palju. See on liiga palju, nagu mul on kodus ma maksan 40 eurot nagu kuus. Näiteks TalTechi ülikool, nendel on tasuta parkimine, kuid nagu siin on nagu nii kallis parkimine. Tudengid ja töötajad on ühel meelel, et parkla on kallis. Vähesed aga teavad, et Mare maja ees olevat parklat rendib Tallinna Ülikool Europargile, ehk sealt saadud tulu ei lähe õhku, vaid osa sellest jõuab otse ülikooli keskkassasse. Parklast saadud raha eest korraldatakse näiteks ühistegevusi või kooli üritusi. Aga mida arvavad sellest ülikooli tudengid ja töötajad, mida võiks kool rahaga teha? Kui tuleb raha niimoodi, siis õpikeskkonda parandada. Et näiteks ükskõik, kas me oleme õppejõud, teadur, professor või tudeng, et nii õueala kui ka ülikooli sees, et see õpikeskkond oleks selline, et ma võin ükskõik kus läpaka välja võtta, teha rühmatööd. Mingid sellised mõnusad pesad, kiigud, et ainult õppida või nagu, et õppimine ei ole ainult audikas, vaid koridoris ka. Me oleme ise ka tähele pannud seda, et just neid no mitte öelda siis puhkenurkasi tudengitele, vaid selliseid ka üksiku töö tegemise kohtadesid nagu puudu. A võib-olla mingi stipendium või inimestele, sest nagu meil on stipendiumi ei ole kahjuks. Et see väga nagu toetab tudengit, et elada siin kõik on väga kallis. Nagu me teada saime, siis tudengite töötajad pargivad siin ikkagi päris palju ning igakuiselt läheb neil keskmiselt läbi 30 kuni 60 eurot siia parkimisele. Samas tuntakse puudust kooli istumiskohtadest ja rohealadest, aga head uudised on see, et mingi osa sellest rahast ikkagi jõuab kooli keskkassasse. Kui teadlikud prügisorteerijad olete teie? Kas kommipaber läheb olmeprügisse või tuleks see pista hoopis mujale? Luuna TV käis ülikooli prügikastides soramas ja uuris, kui hästi oskavad tudengid prügi sorteerida. Oleme tulnud Tallinna Ülikooli, kus teadus toimub aasta ringiselt ning seda ka väljaspool klassiruumi. Nimelt täna ei kirjuta me uurimistööd ega vii läbi küsitlusi, vaid me läheneme asjale natuke omamoodi. Meie teeme luuret.
[5:13]Mis maailm peitub seal, kuhu keegi meist oma kätt sisse ei topiks? Seal, kus on kogunenud eksinud ja hüljatud. Mis jälje jätavad endast tudengid prügikastidesse ja kas nad selle ka sorteerivad? No nii, leitsime selle viksi paberi sealt sega olmest, nagu näha, on see ikkagi tühi korralikult ära söödud. Tudengitel on energiat vaja ja energiat nad ei raiska, toitu me ära ei viska. Peaaegu kõigil ülikooli peal olevatel prügikastidel on eraldatud eritüüpi jäätmete jaoks. Eristatud on sega olme, biojäätmed, puhas pakend ja taara. Kas sina tead, kuhu panna enda kilekotid? Mina näiteks ei teadnud, aga õnneks on meil olemas sihukesed ilusad paberid, kus saab järele vaadata. Kas teadsid, et Eestis tekib iga aasta iga elaniku kohta 375 kg olmejäätmeid? Üpris oodatavalt oli meie peamine leid igasugune joogi- ja söögipakend. Kaudselt leidus ka kellegi üksik üllatut kodutöö ning mõne vaese hinge parkimistrahv. Leidsime praegu selle siit segaolme jäätmest, aga tegelikult käib see hoopis siia puhtasse pakendisse. Eestis visatakse iga päev ära mitu sada tonni söömiskõlbliku toitu. Ülikooli peal ringi uurides me aga õnneks ühtegi raisatud toiduesemet ei leidnud. No nii, tänaseks vist seiklusest aitab. Leitsime päris palju huvitavat, alates magusast tamsust kuni parkimistasuni välja, aga teadust ei tohiks ikkagi teha väsinuna ega tühja kõhuga. Nii et tänaseks aitab.
[7:06]Ja nüüd algab õppejõudude mõõduvõtt. Kui hästi teavad Tallinna Ülikooli pedagoogid noorte arvamust? Võistlustulle asuvad Loodus ja Tervise teaduste Instituudi noorem teadur Eliis Härma ja BFM-i teleraamatuse dotsent Indrek Treufeldt, tervist. Tervist! Tervist. Stuudiomäng on aga igatahes lihtne. Luuna TV esitas kooli peal noortele küsimusi nende ülikooli elu kohta. Teie ülesandeks jääbki pakkuda, mis on see kõige populaarsem vastus. Nii et alustame siis mänguga: "Tunne Tallinna Ülikooli tudengit!". Ja esimene küsimus on: "Mis on tudengi kõige populaarsem vabandus, miks töö jäi esitamata?" Aga enne kui vaatame üle vastuse variandid, siis ma tegelt uurin teilt, et mis on olnud see kõige-kõige jaburam põhjendus, miks on mingi töö esitamata jäänud tudengil? Vastame siit. Hm, hea küsimus, kas ma nüüd kohe suudan meenutada sihukest kõige jaburamat, et noh valdavalt nad ikkagi lähevad sinna ühte auku, et ajapuudus, et ma hetkel ei oska midagi sihukest nagu esile tõsta. Mhm. Mul tuleb meelde, et keegi ütles, et küüs on murdunud pidi Emosse minema. Ja siis andsid andeks? No mis teha, ema on tõsine asi.
[8:23]Selge, aga meie ikkagi uurime seda kõige populaarsemat vastust. Nii et vaatame siis ka vastuse variante. Nii, "Ununes", "Ajapuudus", "Koer sõi ära" või "Haigestumine"? Mida pakute teie, mis see võiks olla, kõige populaarsem vastus? No siin on mitu head valikut, aga ma pakun, et b ajapuudus. Omas kogemusest? Mhm. Teie? Noh, äkki ikka haigestumine. Kohe vaatame, õige vastus on... Ajapuudus. Palju õnne, esimene punkt on teenitud, seis on 1:0.
[8:59]Liigume järgmise küsimuse juurde. Millele kulutab tudeng kõige rohkem raha?
[9:08]Vastuse variantideks siis on: "Toit", "Alkohol", "Energiajoogid" või "Nikotiinitooted"? Mis teie pakute? Ohhoo!
[9:24]Mis on tudengitel kõige rohkem vaja? No äkki toit ikkagi. Ikkagi toidu peal, et oma toite ei toimu, sa ei mõtle, et või midagi. Kui need valikud, siis toit pigem jah. Mida teie pakute? Näiteks alkohol? Noored ju joovad väga palju. Ma loodan, et mitte. Ma natukene kahtlustan seda C-d, aga ma jällegi loodan, et ei ole C, seega ma pakun, et A ja toit. Nii et te mõlemad pakute toitu? Ja see on ka muidugi õige vastus! Nii et palju õnne. Ja seis on siis 2:1. Super! Aga enne kui uue küsimuse juurde läheme, siis ma tegelt uurin, et kui te saaksite olla üks päev rektor, mida te muudaksite ülikoolis? Indrek, on siin üldse vaja midagi muuta? No ei, ma võib-olla lisaks selliseid aineid rohkem, kus peaks mõtlema rohkem.
[10:19]Mõtlema rohkem, mis need ained olla võiks. Kuidagi tundub, et elu on liiga lihtsaks läinud. Selge, mida teie muudaksite? Mhm, no mõnes mõttes ma isegi nõustun sellega, mida, mida välja toodi. Aga kui ma nüüd lähtun sellest, siis tegelikult võiks olla võib-olla toit natukene odavam tudengite jaoks ülikoolis. Väga hea, aga sellest on ka inspireeritud ka tegelikult järgmine küsimus, ehk siis, mis on esimene asi, mida tudeng teeks, kui ta oleks ühe päeva rektor? Nii, vastuse variantideks siis on: "Tõstaks õppetoetuseid", "Looks loenguvaba päeva", "Muudaks enda/teiste hindeid" või siis "Korraldaks mõnusa läbu"? Mida arvata? Mis tundub see kõige tõenäolisem? Ah, ma tahaks ise väga vastata C.
[11:16]Mmm, kui nüüd, mida tudeng teeks, ma pakun, et ikkagi tõstaks õppetoetuseid, sest no selle kaudu saab jälle teha pidusid ja nii edasi. No loenguvabad päevad on vist niigi olemas, et ma tõstaks ka õppetoetusi sellistes oludes. Nii et mõlemad siis te valiksite, et tõstaksite õppetoetusi. Jaa. Nii, ja vaatame, mis on õige vastus. Looks ikkagi loenguvaba päeva. Et peaks mõtlema, et äkki see reede võiks nagu täiesti vabaks teha. Mis te arvate, oleks tore reeden päev vabaks, siis on ju pikk nädalavahetus? No võiks ikkagi natuke õppimist ka olla seal, natukene. Äkki muidu muutuvad õpilased liiga laisaks. Jaa, aga huvitav, jah, ma tean, et erinevatel õppekavadel, aga neid ikka tuleb ette, neid loenguvabu päevasid. Aga äkki saab siis siit rektor mingi uue inspiratsiooni vähemalt. Aga nii, seis on siis ikkagi 2:1. Võtame siis järgmise küsimuse. Mitu korda peab keskmine tudeng äratuskella edasi lükkama enne, kui ta päriselt üles tõuseb? Minu enda isiklik rekord on näiteks kaheksa ja siis see tähendab, et ma magasin tund aega sisse, jäin natuke loengusse hiljaks ja muidugi suur patt tegelikult, aga kahjuks seda juhtub. Mida siis ikkagi noored pakuvad? Vaatame, mis need vastuse variandid on. Kas "Ei peagi", "Kaks korda", "Kolm korda" või "Viis korda"?
[12:44]Mis see tundub see kõige tõenäolisem? Kaks korda, ainult kaks korda piisab sellest. No äkki piisab. Aga kuidas teil endal on, mitu äratuskella on? Null. Ei, pigem enne äratuskella, jah. Super, ja teil? Mina riskin ja pakun kolm. Pinge tõuseb, pinge tõuseb, seis on 2:1. Nii, vaatame, mis on seis. Kolm korda, nii et te saate siit ühe punkti veel juurde ja seis on 3:1, nii et aitäh, te olete võitnud selle mängu. Aga kuna meil on ikkagi ka auhinnad, siis jagame natukene, saab vähemalt suu magusaks teha teile mõlemale. Oo! Aitäh.
[13:30]Nii et teie lemmikšokolaad aitab paljudest hädadest välja. Nii et suur aitäh, et te tulite. Aga meie liigume saatega edasi Kagu-Euroopasse, Musta mere äärde. Seal me uurime, et milline see Rumeenia tudengite elu õigupoolest ikkagi välja näeb, et kui eestlaste see Eesti Eesti tudengite lemmiktoit võiks olla kiirnuudlid, siis mis on Rumeenia üliõpilaste lemmiktoidud? Lähme viskame pilgu peale.
[14:01]Tere tulemast Rumeeniasse!
[14:09]See on Cluj-Napoca ehk tudengilinn Põhja-Rumeenias. Siinne populatsioon on 290 000 inimest ning ligi 65 000 neist on tudengid. Peamiseks suhtluskeeleks Clujis on Rumeenia keel, kuid räägitakse ka Ungari ning inglise keeles. Tegemist on multikultuurse ning tehnoloogiliselt arenenud linnaga. Siin startupi kultuur on võrreldav Tallinnaga. Cluj-Napocat kutsutakse siiski Rumeenia tudengilinnaks, seega võtame luubi alla siinsete tudengite elulood. Alustame ikka kõige põnevamast, ehk rahast. Eesti keskmine bruto kuupalk on ligikaudu 2000 eurot. Rumeenias on see ligi 200 eurot vähem ehk 1800 eurot. Milline rahaline seis on aga siinsetel õppuritel? Ma töötan baarimehena. Kui see pole saladus, mis on su palk? Umbes 600-650 eurot (neto). Meil on kolm rahalise toetuse tüüpi: toidu ja riiete toetus, toetus vähem kindlustatud inimestele ja üksikvanemaga pere toetus, nagu ka minul. Mis summas sa toetust saad? Peaegu 1000 (200 eurot) igakuiselt. Vanemate ja riigi toetus on rumeenlastele oluline. Ilma selleta peavad paraku tudengid siiski kooli kõrvalt ka tööd tegema. Suurim osa rahast läheb kodu arvetemaksmisele, toidule ja pidudele. Milline on aga klassikaline kuu lõpu eine, kui raha juba napib? Meil Rumeenias on zakusca. See on selline pasta, mis koosneb tomatist ja baklazaanist. Ja ma sõin seda koos singi, juustu ja hapukurkidega.
[16:03]Nii, nüüd kohe hakkame proovima siis Rumeenia vaese tudengi einet, mis koosneb saiast, mille me siis röstisime ära, panime peale Rumeenia pärast zakuskat, mis on siis sihuke tomati ja baklazani mingisugune pasta segu. Selle peale siis omakorda juustu. Singi ja siis kõige peale natukene ka hapukurki. Nii et laseme siis head maitsta. Ma ise ei ole võib-olla nende asjade fänn, aga samas ei ole proovinud, ma mõtlen peamiselt seda zakuskat siis, aga noh kohe saame teada. Ütleme niimoodi, et maitseb nagu tavaline võileib. Ma ütleks, et see pasta on selline ketšupine. Ma väga baklazani maitset seal ei tundnud, oli ka natuke terav. Hapu kurk lisas värskust juurde. Sini ja juust kõik teavad, kuidas see maitseb. Mmm, ma ütleks, et see meenutas pitsat, mingit odavat võib-olla pitsasai või midagi sellist. Mmm, kui nälk väga näpistab, siis see kindlasti maitseb veel paremini, kui ta maitses praegu. Aga ma ütleks sihukse tagasihoidliku 6,5 kümnest.
[17:29]Saimme Rumeenia tudengitelt teada, et Cluj-Napoca ei ole tegelikult üldse nii odav linn, et siin on tooted isegi üsna tihti päris kallid. Nii et tulime siia kohaliku poodi, et see olukord üle vaadata. Näiteks siis üks populaarne krõpsubränd Pringles maksab siin 2,50 eurodes, aga Eestis on see 2,92. Ja samuti kõikide maailmarahvaste poolt armastatud Coca-Cola on siin näiteks kõigest 15 senti odavam kui Eestis, kaheliitrine pudel siis. Nüüd on meil näppude vahele sattunud Rumeenia kanamunad, mis on muuseas euro võrra kallimad kui Eestis. Siin on selline pakkike 2,55, Eestis on aga keskelt läbi 1,50 eurot. Kui rääkida pagaritoitudest, siis sai on Rumeenias 10 senti kallim, 500-grammine pakk. Aga ei saa mainimata jätta, et selle kuupäev on siis kolme nädala pärast. Ja üldse kui katsuda saia, siis ta on sihuke kõva, et ei tundu nagu, nagu Eesti kodumaine pehme sai. Nii et nii et maksad rohkem, aga saad siis võib-olla pikema säilivusajaga. Lihatisetist oleme leidnud siis sealihahakkliha ja kanarinn fileed. Sealiha hakkliha on siin tervelt 70 senti odavam kui Eestis, siis 500-grammine pakk. Ja kana on umbes sama kallis, mõnekümne sendid sinna tännna, aga panite tähele, kui kollane see kana on, et mina küll sellist väga ei julgeks endale sisse süüa. Ja kusjuures siin ei olegi muud valikut, selline kana on igal pool. Toidupoes saime sotid selgeks. Suures pildis on kõik veidi odavam kui Eestis, kuid nagu vanasõna ütleb, siis erand kinnitab reeglit, näiteks kanamunade puhul. Milline oleks aga tudengi elu ilma pidudeta? Vastus on kindel, mitte mingine. Lõpetuseks viskame pilgu peale Rumeenia peokultuurile.
[19:28]Cluj-Napocas on kümneid erinevaid baare ja ööklubisid. Ilusa ilmaga korral toimuvad ka festivalid, kus sööki ja jooki pakutakse tänavatoidu stiilis. Bataadi friikate eest tuli välja käia 6,7 eurot. Väikese 250-milliliitrise kokteili sai soetada keskmiselt 6 euro ja 50 sendi eest. Rumeenlased on sooja südamega ning jutukas hingega inimesed. Kes teab, äkki oled just sina järgmine Eesti tudeng, kes Clujis õppima läheb.
[20:00]No vot, nii palju siis Rumeenia hindadest ja söökidest. Sealne pidu ju tundus päris tore olevat, lisaks kõigele oli sellel hetkel seal mõnusalt ka 16 kraadi sooja. Aga ega meilgi need suuremad pluskraadid kaugel ei ole. Enne kui aga päris palavaks kisub, tuleb järgmisel nädalal ka viimane Luuna TV saade. Nii et olge valmis ja aitäh vaatamast!
